关于召开第三届全国人畜共患病学术研讨会的通知

See artikkel r??gib planeedist; teiste t?henduste kohta vaata lehekülge Maa (t?psustus)

---

Maa

"Sinine marmorkuul", pildistatud kosmoselaevalt Apollo 17 (7. detsembril 1972)
Orbiidi omadused
Afeel	152 097 701 km
Periheel	147 098 074 km
Keskmine kaugus P?ikesest	1,496 × 108 km
Orbiidi ekstsentrilisus	0,0167
Tiirlemisperiood	365,256 p?eva
Orbitaalkiirus	keskmine: 29,783 km/s suurim: 30,287 km/s v?ikseim: 29,291 km/s
Füüsikalised omadused
Diameeter	12 756,270 km (ekvatoriaalne) 12 713,500 km (polaarne) 12 745,591 km (keskmine)
ümberm??t	40 075,017 km (ekvatoriaalne) 40 007,86 (meridionaalne)
Pindala	510 065 284,702 km2
Ruumala	1,0832 × 1012 km3
Mass	5,9736 × 1024 kg
Tihedus	5,515 g/cm3
Raskuskiirendus ekvaatoril	9,780 m/s2
Paokiirus	Esimene kosmiline kiirus: 7,9 km/s Teine kosmiline kiirus: 11,186 km/s
P??rlemisperiood	23 h 56 min 4 s
P??rlemiskiirus ekvaatoril	465,11 m/s
Telje nurk	23,439°
Pinnatemperatuur	15° C
Kaaslasi	1 (Kuu)
Albeedo	0,367

百度 近年来，总编室认真学习习近平新时代中国特色社会主义思想，持续创新开展各项党建工作，紧抓党建，精化业务，将文明创建工作不断推向深入。

Maa on P?ikesesüsteemi kolmas planeet P?ikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

P?ikesesüsteem tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi ja P?ikesesüsteemi kuulub kaheksa planeeti + k??busplaneedid + muud v?iksemad taevakehad. Suurem osa P?ikesesüsteemi planeetidest on saanud nime vanarooma mütoloogiast, ainult Uraani nimi on p?rit vanakreeka mütoloogiast.

Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosf??r on oluliselt muutnud Maa atmosf??ri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, v?imaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetv?ljaga blokeerib kahjulikku p?ikesekiirgust, v?imaldades elu Maal. T?nu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka s?ilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel v?hemalt 500 miljonit aastat. Peale Maa on inimene k?inud ainult Maa kaaslase Kuu pinnal. Inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud k?iki P?ikesesüsteemi planeete ning m?ned neist on praeguseks j?udnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele v?imalikele m?istusega olenditele m?eldud s?numeid inimtsivilisatsiooni kohta.

Maa v?lispind (maakoor) jaguneb mitmeks laamaks, mis on miljonite aastate jooksul pidevas liikumises olnud. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülej??nud osa koosneb kontinentidest ja saartest, mille hüdrosf??ri moodustavad j?rved ja j?ed. Elu s?ilimiseks vajalikku vedelas olekus vett ei leidu teadaolevalt ühelgi teisel planeedil. Maa poolused on suuremalt jaolt kaetud j??ga.

Maa ja teised kosmose objektid m?jutavad üksteist vastastikku, eriti P?ike ja Kuu. Maa saab P?ikeselt ühe ??p?eva jooksul energiat 1,49 × 10²² J. Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis asub Maast keskmiselt 3,844 × 10⁵ km kaugusel. Kuu p?hjustab ookeanides loodeid. Lisaks on inimesed alates 20. sajandi keskpaigast saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi.

Nimi

Maad hüütakse tema v?rvuse j?rgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste elupaigana nimetatakse teda maailmaks.

Teke ja vanus

Maa vanus on eri hinnangute kohaselt 4,45 ± 0,05 miljardit aastat. Keemiliste mudelite p?hjal, mis p?hinevad k?ige pikemate poolestusaegadega radioaktiivsete isotoopide praegusel levikul Maal ning meteoriitidelt ja Kuult p?rineva diferentseerimata materjali analüüsil, arvatakse Maa tekkinud olevat umbes 4,65 miljardit aastat tagasi. Maa t?pset vanust on keeruline kindlaks teha, sest Maal ei leidu tollest ajast p?rinevaid kivimeid. Maakoor oli esimese miljardi aasta jooksul vedel v?i plastiline.

Maa moodustus koos teiste P?ikesesüsteemi planeetidega P?ikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast.

M??tmed ja kuju

 Pikemalt artiklis Maa kuju

Maa on P?ikesesüsteemi suuruselt viies planeet, P?ikesesüsteemi Maa-tüüpi planeetide seas on Maa suurim.

K?ige t?psemalt kirjeldab Maa kuju geoid, kuid see teeks arvutused liiga keeruliseks. Geoidi asemel kasutatakse tavaliselt p??rdellipsoidi (lapikusega 1:298,252 747 25). Maa kuju n?itlikustamiseks on teda v?rreldud muuhulgas sidruni, tomati, ?una ja kartuliga.

Maa ümberm??t on piki ekvaatorit 40 075,004 km (ekvatoriaalne ümberm??t), üle pooluste piki meridiaane 39 940,638 km (polaarne ümberm??t). Nende kahe ümberm??du vahe on 134,366 km. Keskmine ümberm??t on 40 041,455 km. Maaellipsoidi lapikus on 1:298,252 747 25.

Maa diameeter on ekvaatoritasandil 12 756,270 (ekvatoriaalne diameeter), poolusi l?bival sirgel 12 713,500 km (polaarne diameeter). Nende diameetrite vahe on 42,77 km.

Maa kogupindala on 510 065 284,702 km2.

Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km3.

Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km. Maa polaarraadius on 6356,750 km. Maa ruumalaga kera raadius oleks 6371,005 076 123 km. Seda nimetatakse Maa keskmiseks raadiuseks. M?nedel andmetel on Maa keskmine raadius ka 6372,795 km.

Mass ja tihedus

Maa ligikaudne mass on 5,9742 × 10²⁴ kg ehk 5,9742 × 10²¹ tonni. Ta on P?ikesesüsteemi Maa tüüpi planeetide seas suurima massiga.

• Maa atmosf??ri mass on 5,1 × 10¹⁸ kg.
• J?? mass on 25...30 × 10¹⁸ kg.
• Ookeanide mass on 1,4 × 10²¹ kg.
• Maakoore mass 2,5 × 10²² kg.
• Vahev?? mass on 4,05 × 10²⁴ kg.
• Maa tuuma mass on 1,90 × 10²⁴ kg.

Maa on Kuust 81,303 korda raskem, kuid P?ikesest umbes 332 900 korda kergem.

Keskmine tihedus on 5,5 g/cm3. Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem. Maa on P?ikesesüsteemi Maa-tüüpi planeetide seas k?ige suurema tihedusega.

Liikumine

Universumis on k?ik liikumises. Nii nagu liigub planeet Maa ümber P?ikese, liigub meie P?ikesesüsteem Linnutee galaktika südame ümber ja ka meie Linnutee galaktika liigub Universumis teiste galaktikate suhtes. Me liigume Andromeeda galaktika poole (nimetatakse ka Andromeeda udukoguks). Arvatakse, et Linnutee ja Andromeeda galaktikad p?rkuvad kunagi, aga sinna kulub veel mitu miljardit aastat aega.

Galaktika liikumine

Galaktika tervikuna liigub L?vi t?htkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s.

P?ikesesüsteemi liikumine

P?ikesesüsteem liigub Linnutee galaktikas kiirusega umbes 792 000 km/h. Arvestades, et P?ikesesüsteem on ligikaudu 4,6 miljardit aastat vana ja P?ikesel kulub Linnutee galaktika südame ümber tiiru tegemiseks umbes 237 miljonit aastat, saame teada, et oma elueal on P?ikesesüsteem teinud üle 19 tiiru ümber galaktika südame. ühte sellist tiiru nimetatakse ka galaktiliseks aastaks.

Planeet Maa liikumine

Meie planeeti hoiab orbiidil P?ikese hiiglaslik gravitatsioon. See on parasjagu tugev, et hoiab meie planeeti tiirlemas ümber enda, aga samas ka piisavalt n?rk, et ei t?mba P?ikesesüsteemi planeete enda sisse. Kui P?ikese saaks muuta hetkega olematuks, ei liiguks meie planeet enam m??da ringikujulist orbiiti, vaid liiguks otse edasi. Planeet Maa liigub ümber P?ikese kiirusega 108 000 km/h. J?relikult liigub Maa 1800 km minutis ja 30 km sekundis.

Tiirlemine

Maa orbiit ümber P?ikese

Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb m??da ellipsikujulist orbiiti ümber P?ikese. Orbiidi ekstsentrilisus on 0,0167. Tiirlemisperiood (nn t?heaasta) on 365 ??p?eva 6 tundi 9 minutit ja 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s).

Maa moodustab P?ikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel.

Orbiidi pikem pooltelg on 149 597 887 km.

Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase, mis sarnanevad Kuu faasidega.

P??rlemine

 Pikemalt artiklis Maa p??rlemine

Lisaks sellele, et Maa tiirleb ümber P?ikese, p??rleb Maa ka ümber oma keset l?biva m?ttelise telje (telje, mis ühendab poolusi). ühe t?isp??rde ümber oma telje sooritab Maa 24 h jooksul. P?hjanaela poolt vaadatuna p??rleb Maa vastup?eva – ehk meile harjumusp?rasel viisil t?useb P?ike alati idast. Seet?ttu t?histatakse uue aasta saabumist uhkete ilutulestikega k?igepealt Sydneys (Austraalia), siis Hongkongis, seej?rel Dubais (Araabia ühendemiraadid), Berliinis (Saksamaa), Londonis (Suurbritannia) ning l?puks New Yorgis (Ameerika ühendriigid).

Maa orbiidi tasandiga on Maa p??rlemistelg mitte p?ris risti, vaid pigem kaldu. Seet?ttu ongi nii, et Maa reisil ümber P?ikese on kord p?hjapoolne, kord l?unapoolne Maa poolus P?ikese poole rohkem suunatud (vastavalt paikneb teine poolus siis P?ikese suhtes rohkem "varjus"). See tingibki aastaaegade vaheldumise: kui p?hjapoolkera saab rohkem P?ikesekiirgust, siis saab P?ike meid p?eva jooksul palju soojendada ning meil on suvi. Kui aga m??dub pool aastat ning p?hjapoolkera paikneb P?ikesest kaugemal, siis soojendab P?ike rohkem hoopis l?unapoolkera ning meil on talv.

Maa p??rleb ümber oma keset l?biva m?ttelise polaartelje. Maa p??rlemistelg on Maa orbiidi tasandi ehk ekliptika tasandi normaali suhtes 23,4° kaldu (p??rlemistelje kalle). Kaldenurga t?ttu vahelduvad Maal aastaajad.

Maa p??rlemisperiood kinnist?htede suhtes, mida Rahvusvaheline Maa P??rlemise ning Tugisüsteemide Teenistus nimetab Maa t?he??p?evaks, on 86164,098903691 keskmise p?ikeseaja sekundit ehk UT1-sekundit ehk 23^h 56^m 4,098903691^s. Selle aja jooksul teeb Maa t?isp??rde ümbritseva galaktilise tausta (t?hesüsteemi) suhtes. T?he??p?eva pikkus k?igub, peamiselt seet?ttu, et aine (n?iteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete m?jul pikeneb t?he??p?ev ühe sajandiga 0,0016 s.

Maa p??rlemisperiood keskmise kevadpunkti pretsessiooni suhtes (sideeriline ??p?ev) on 1982. aasta andmetel 86164,09053083288 keskmise p?ikeseaja sekundit (23^h 56^m 4,09053083288^s). Sideeriline ??p?ev on seega t?he??p?evast umbes 8,4 ms v?rra lühem.

Maa p??rlemisperiood P?ikese suhtes (Maa keskmine p?ikese??p?ev) on 86 400 keskmise p?ikeseaja sekundit (86400,0025 SI sekundit). Et Maa p?ikese??p?ev on t?nap?eval loodetekiirenduse t?ttu pisut pikem kui 19. sajandil, siis iga ??p?ev on 0...2 SI millisekundi v?rra pikem kui 86 400 s. Keskmise ??p?eva pikkus IERS-i andmete j?rgi on saadaval aastate 1623–2005 ja aastate 1962–2005 kohta.

Taevakehade (v?lja arvatud meteoorid atmosf??ris) ja Maa-l?hedasel orbiidil tiirlevad Maa tehiskaaslased) p?hiline n?iv liikumine Maa taevas toimub l??ne suunas kiirusega 15°/h = 15'/min. Taevaekvaatori l?hedal paiknevate taevakehade puhul vastab see ühele P?ikese v?i Kuu n?ivale l?bim??dule kahe minuti kohta (Maalt paistavad P?ike ja Kuu l?bim??dult ligikaudu v?rdsetena).

Siseehitus

 Pikemalt artiklis Maa siseehitus

Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks t?endiks on v?ga v?ike impaktstruktuuride arv v?rreldes n?iteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt t?is, ehkki oma v?iksema massi t?ttu ei suuda see nii palju taevakehi ligi t?mmata kui Maa. Maa impaktstruktuurid on erosiooni t?ttu minema uhutud, mattunud setete alla v?i tektooniliste protsesside k?igus h?vinud.

Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks v?ib olla (mineraloogiline ja kivimiline) koostis, mineraalide kristallstruktuur v?i m?lemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. N?iteks suureneb see vahev??s sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahev?? osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esineb Maa sisemuses ka teravamaid piirpindu, kus seismiliste lainete kiirus muutub v?ga ?kki ja palju. Sellised piirpinnad ongi Maa siseehituse üksusteks jaotamise aluseks. K?ige üldisem on jaotus maakooreks, vahev??ks ja tuumaks.

Geotermilist energiat j?uab ühe aasta jooksul Maa pinnale 10²¹ J.

Maakoor

Maakoor on valdavalt tahke ja r?nirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks.

Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, selle paksud on 25–70 km, keskmine paksus umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanus on hinnanguliselt 4 miljardit aastat. Oluliselt paksem on maakoor m?estike ehk orogeensete v??ndite piires. Keskmisest ?hem on mandriline maakoor mandriliste riftiv??ndite, kilpide ja mandrite ??realade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist: lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimikihist. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti sellises sügavuses ei ole. Setteline pealiskord v?ib ka puududa, nii on see n?iteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimitest (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit); nende vahele l?ikuvad rohked plutoonid.

Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere p?hja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja ?hem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt.

Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20–70 km sügavusel paiknev Mohorovi?i?i eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini.

Litosf??r

Maakoor moodustab koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahev?? ülaosaga litosf??ri, mis on oluline m?iste laamtektoonika seisukohalt. Litosf??r on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Litosf??r h?lmab Maa v?limise kihi 50–300 kilomeetri sügavuseni. Litosf??ri alumiseks pinnaks on astenosf??ri ülemine pind.

Vahev??

Vahev?? koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 km sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahev?? ja v?listuuma piiri. Selle piirpinna j?rgi jagatakse vahev?? üla- ja alavahev??ks. Vahev?? ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosf??riks, mis on poolvedelas olekus m?nesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahev?? kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekkekoht. ülemine vahev?? ulatub umbes 10–200 km sügavusele. Vahev?? ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt r?nist.

Mantli alumine osa ulatub 900–2900 km sügavusele. Vahev?? alaosas on D"-kiht, mis ulatub vahev?? ja tuuma piirilt 220–250 km k?rgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu.

Maa tuum

 Pikemalt artiklis Maa tuum

Maa tuum asub Maa keskmes. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, v?lisosa ehk v?listuum aga vedel. Vedela metallilise v?listuuma ainese p??riseline liikumine on Maa tugeva magnetv?lja p?hjustaja.

V?listuum

Vahev??s on mitmeid v?iksemaid piirpindu, kuid v?ga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses toimub alles 2900 km sügavuses, Maa v?listuumas. P-lainete levikukiirus aeglustub j?rsult, S-lainetele on see kiht l?bimatu. Sellest v?ib j?reldada, et v?listuum on vedelas olekus. Vedela metalli p??risvoolud v?listuumas tekitavad Maa magnetv?lja. V?listuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 2900–5100 km sügavusele.

Sisetuum

5200 km sügavusel muutub tuum k?rge r?hu t?ttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile v?ga l?hedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100–6378 km sügavusele.

Koostis

Levinumad Maad moodustavad keemilised elemendid on raud (34,6%, massiprotsent), hapnik (29,5%), r?ni (15,2%), magneesium (12,7%), nikkel (2,4%) ja v??vel (1,9%).

Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mist?ttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb valdavalt kergematest elementidest: hapnik (46%), r?ni 28%, alumiinium (8%), raud (5%), kaltsium (4%), naatrium (3%), kaalium (3%) ja magneesium (2%).

Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad k?ik levinumad mineraalid ja kivimid.

Pinnavormid

Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedelas olekus veega, mis moodustab maailmamere ja mille keskmine sügavus on 3,8 km.

Maailmamerest k?rgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Kokku moodustavad need maismaa. Maismaa keskmine k?rgus merepinnast on 623 m.

Kliima

Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Maapinna l?hedal süstemaatilistel ilmavaatlustel registreeritud k?rgeim ?hutemperatuur on 58 °C ja madalaim ?hutemperatuur ?89,6 °C.

Keskmine ?hur?hk on 101 325 Pa.

Elu

Mida on eluks vaja? K?ige lühem vastus on – P?ikest, ?hku ja vett (eks neid tegureid ole tegelikult palju rohkem, kuid need on olulisimad).

Maa atmosf??r on l?bipaistev ning koosneb ruumala j?rgi 78% l?mmastikust ja 21% hapnikust (kui tegemist on kuiva ?huga). Niiske ?hk v?ib sisaldada kuni 5% veeauru. Atmosf??r on tihedaim maapinna l?hedal ning muutub h?redamaks, kui liikuda maapinnast k?rgemale. Seda tingib ühelt poolt Maa gravitatsioonij?u v?henemine suurtel k?rgustel (maapinnaga v?rreldes) ning teiselt poolt asjaolu, et k?rgemal paiknevad ?huosakesed "r?huvad" madalamal paiknevaid ?huosakesi, surudes maapinna l?hedal ?huosakesi rohkem kokku. Maa p??rlemise k?igus p??rleb sellega kaasa ka atmosf??r, kuna maapinna osakesed ’haaravad’ atmosf??ri madalamate kihtide osakesi oma liikumisega kaasa – ning alumiste kihtide osakesed "haaravad" samal viisil kaasa atmosf??ri ülemiste kihtide osakesi. J?ud, mida atmosf??ri osakesed oma massi t?ttu maapinna ühikule avaldavad, on ?hur?hk.

P?ikesekiirgus toob Maale P?ikese energiat. Energia iseloomustab v?imet teha t??d: n?iteks saab energiat omav keha oma energia arvelt t??d teha. Energiat t?histatakse füüsikalistes valemites sümboliga E ning energia m??tühikuteks on d?aul (J) v?i kalor (cal). Energia puhul on oluline, et see v?ib kanduda ühelt kehalt teisele (n?iteks P?ikeselt Maale kiirguse abil) ning üle minna ühest energialiigist teise. N?iteks saab p?ikeseenergia arvelt teha elektrienergiat, kasutades p?ikesepaneele. Samuti oskavad taimed ja m?ningad bakterid teha p?ikesekiirguse energia arvelt keemilisi ühendeid – suhkruid, mille energiat saame toidu tarbimise kaudu kasutada meiegi. Seda protsessi nimetatakse fotosünteesiks. Fossiilkütused (nafta, maagaas, p?levkivi), mille p?letamise kaudu kaetakse seni suurim osa maailma energiavajadusest, moodustusid ammustel aegadel surnud organismide orgaaniliste j??nuste ladestumisel. Ka need organismid said kunagi elada, osaledes toiduahelates, mille aluseks olid fotosünteesivad organismid – seega on ka fossiilsetes kütustes salvestunud energiaga p?ikesekiirguse energiaga seotud.

Osa p?ikesekiirgusest neeldub atmosf??ris, pannes kiiremini liikuma v?i koguni omavahel reageerima atmosf??ri osakesi. Osa kiirgusest l?bib aga atmosf??ri ning neeldub juba maa- v?i merepinnas, soojendades neid. Temperatuur on keha v?i keskkonna osakeste soojusliikumise m??t: mida kiiremini liiguvad osakesed, seda k?rgem on temperatuur. Maapinnast k?rgemale liikumisel ?hutemperatuur langeb, kuna maa- ega merepind ei saa ?hku enam piisavalt h?sti soojendada.

Vesi v?ib esineda kolmes olekus: gaasiline, vedel ja tahke (j??). Vett on lahustina elusorganismides (veres) ning seda esineb ka elukeskkonnana (ookean, j?rv, j?gi, …) Maailmamerel on oluline roll Maa kliima reguleerimisel ning see hoiab Maad ülekuumenemise eest.

Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust v?ljaspool Maad). Praeguse teadmiste p?hjal v?ib ?elda, et elu Maal sai alguse ajal, mil asteroidid intensiivselt Maad pommitasid. Asteroidide langemine l?ppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi ja p?rast seda moodustus stabiilne maakoor. Tekkinud maakoor pidi jahtuma, et vesi Maal oleks vedelas olekus. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu jaoks h?davajalik tingimus. Teistelt P?ikesesüsteemi planeetidelt pole siiani vedelas olekus vett leitud. 2015. aastal teatas NASA, et nad on leidnud t?endeid vedelas olekus vee leidmise kohta Marsilt.

Seni vanimad (ja vaieldavad) m?rgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad (kivistunud sinivetikad). Need leiti L??ne-Austraalia kivimitest. 3,9 miljardi aasta vanusest Gr??nimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega v?is elu eksisteerida juba siis.

Elu teke on Maad palju m?jutanud. Eluvormide on toodetud hapnik on muutnud atmosf??ri koostist. Algselt sisaldas see praegusest palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid mitte hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse k?igus moodustus hapnikurikas atmosf??r, mis tegi v?imalikuks aeroobse elu. Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitses Maad P?ikeselt l?htuva ultraviolettkiirguse eest, mille t?ttu sai elu teke v?imalikuks ka v?ljaspool ookeane. Taimed on muutnud Maa albeedot ja energiabilanssi.

Maal elab miljoneid liike, sealhulgas inimene.

Maa ajalugu

 Pikemalt artiklites Maa ajalugu ja Maa ajaloo kronoloogia

Maa teke

 Pikemalt artiklites Maa teke ja Hadaikum

Kunstiline kujutis varajase P?ikesesüsteemi protoplanetaarsest kettast, millest tekkisid Maa ja teised P?ikesesüsteemi kehad (2012)

Vanim materjal, mis P?ikesesüsteemist on leitud, on dateeritud 4,5682 Ga (miljardi) aasta vanuseks. 4,54±0,04 Ga tagasi oli tekkinud algne Maa. P?ikesesüsteemi kehad tekkisid ja arenesid koos P?ikesega (vt P?ikesesüsteemi teke ja areng).

Vaata ka

• Geokronoloogiline skaala
• Maa v?idetavad kuud

Kirjandus

• Cesare Emilliani. Planet Earth. Cosmology, Geology, and the Evolution of Live and Environment, Cambridge University Press 1992, ISBN 0-521-40949-7 Google'i raamat
• Arthur Holmes, Donald Duff. Holmes Principles of Physical Geology, 4. trükk, 2004. Google'i raamat
• G. Brent Dalrymple. The Age of the Earth, 1994. Google'i raamat
• Minoru Ozima. The earth: its birth and growth, 1981. Google'i raamat
• Jonathan Irving Lunine, Cynthia J. Lunine. Earth: evolution of a habitable world, 1999. Google'i raamat
• Peter Douglas Ward, Donald Brownlee. Rare earth: why complex life is uncommon in the universe, 2000. ?Google'i raamat
• James Lovelock. Gaia: a new look at life on earth?, 2000. Google'i raamat
• Albert Gore. Earth in the balance: ecology and the human spirit, 2000.

V?lislingid

• Maa asukoht süsteemis
• Elu Maal v?is alata juba 4,4 miljardi aasta eest. Forte 21. mai 2009